Ardo Hansson Draghiga opositsioonis

Eesti Panga juhile viitab Reuters kui osana opositsioonist, mis ei kiida heaks USA eeskujul massilise võlakirjaostuprogrammi (quantitative easing, QE) käivitamist euroalal deflatsiooni tõrjumiseks. Vastaste hulgas loetleb Reuters üles ka Saksamaa, Hollandi, Luksemburgi ja Läti keskpanga juhi, lisades kõhklevamalt nimistusse ka Slovakkia ja Sloveenia ning Austria. Nii suure opositsiooniga on Draghil raske ja riskantne otsust jõuga läbi suruda.

Saksamaa keskpanga juhi Jens Weidmanniga on Mario Draghi suhted erimeelsuste tõttu läinud sedavõrd suureks, et väidetavalt palunud Saksamaa kantsler Angela Merkel viimasel Ülemkogul meestel pingutada ja siiski konstruktiivne koostöövõimalus leida.

Reuters kirjutab, kuidas Draghi on teinud mitu olulist avaldust ilma eelneva kooskõlastuseta. Näiteks teatades, et Euroopa Keskpank tahab oma bilanssi rahapoliitika leevendamiseks vähemalt triljoni euro võrra paisutada. Vahetult enne seda oli kokku lepitud, et mingit kindlat sihti ei seata.

„See lõi turule ootused, mida me tahtsime vältida,“ ütles üks siseallikas.

Varem pälvis Draghi tunnustust oma vähem formaalse juhtimisstiili pärast kui oli Jean-Claude Trichet'l. Nüüd aga on tema isepäisus ja vaid väheste usaldusalustega konsulteerimine tekitanud tõsise ärrituse, mis võib piirata keskpanga juhi võimalusi vajadusel veel agressiivsemad instrumendid käiku lasta.

„Mario salatseb rohkem … ja on vähem kollegiaalne. Keskpankade juhid tunnevad end teadmatuses, pole asjadega kursis,“ tunnistas üks Euroopa Keskpanga veteran ja Reutersi siseallikas.

Teine allikas väitis, et Trichet konsulteeris ja rääkis rohkem ning pingutas, et luua konsensust.

Väidetavalt on Draghi vähendanud poliitikapaberite ette saatmist enne nõukogu koosolekut, mille põhjuseks võib olla soov välistada nende lekkimist näiteks Saksamaa keskpanga kaudu, et konkreetseid otsuseid blokeerida.

Allikad kirjeldavad Draghit, kes istuvat oma kolme mobiiltelefoniga ja saatvat tekstisõnumeid ajal, mil teised keskpankade juhid kõnelevad. Vahel olevat ta isegi arutelude ajal ruumist väljunud, et helistada. „Selles osas on asjad nüüd paremad. Ta pöörab nüüd pisut rohkem tähelepanu,“ möönis allikas. 

Ardo Hanssoni vastust Äripäeva küsimusele, mida QE'ga loodetakse saavutada, saab lugeda siit.